Toimetuse kontakt: arireisija@estravel.ee
Reklaam: reklaam@estarvel.ee

Circle K tegevjuht Kai Realo: „Ärireisija elu pole Eestis lihtne.”

Kai Realo räägib, milline on ärireisija elu ja milliseid põnevaid seiku on pidev kohvri
otsas elamine talle pakkunud.

Milline on olukord Eestis ärireisija jaoks?
Ärireisijal pole kindlasti lihtne. Veel mõni aasta tagasi polnud probleem jõuda hommikul koosoleku alguseks Oslosse, Kopenhaagenisse,
Stockholmi ja õhtul Tallinna tagasi.
Nüüd on keeruline leida variante, et minimeerida aegu ümberistumistel ja kulutada kokkuvõttes vähem aega, et sihtkohta jõuda. Enamik Tallinnast algavate lendude graafikuid pole ärireisijale sobivad. Ärikohtumine pole turism, kuhu võid laekuda suvalisel kellaajal. Kehvad lennuajad suurendavad ettevõtte kulusid hoomatavalt. Kui pead inimesed pool päeva varem teele saatma, on tööpäev raisus, maksad lisaks päevarahasid ja hotelli eest.

Samas räägivad poliitikud, et sihtkohad on alles ja probleemi pole.
Poliitikud võivad seda rääkida, aga kui tahan Kopenhaagenist õhtul koju saada, maandub lennuk pool kaks öösel. See ei ole normaalne, et ootan poole ööni lendu ja siis jõuan pool kolm koju.

Sihtkohad on küll olemas, kuid on vähe kohti, kuhu hommikul mõistlikul ajal kohale jõuab.

Kui palju teil ärireise ette tuleb?
Kokkuvõttes tuleb ärireise aasta peale omajagu. On kuud, kus lendan nii, et pakin asjad lihtsalt teise kohvrisse ümber.

September on meie organisatsioonis armastatud lendamiskuu. On septembreid ja oktoobreid, kus pean kaks kohvrit kasutusele võtma. Üks on kodus juba puhta pesuga ootel, et järgmisesse kohta lennata. Peamised marsruudid ongi Kopenhaagen, Varssavi, Oslo.
Meil on nüüd kontor Dublinis. Sinna läheme Ryanairiga lihtsama vastupanu teed, muidu
lendaks kaks päeva ümber Euroopa, et üldse kohale jõuda.

Kas Ryanair on siis kehv variant?
Kontsernil oli pikka aega poliitika, et odavlennufirmasid väldime, sest neid ei peeta usaldusväärseks. Ryanairiga Dublinisse minna on nüüd aga ainus võimalus. Ega ta hull ole, aga alati on ahhaa-elamusi. Priority boarding (esmajärjekorras pardalesaamine – P. M.) on see, et seisad umbses torus esimesena, et oodata lennukisse jooksmist. Aga mõnes mõttes on Ryanair parem kui Nordica – lennukid
on suuremad, istmevahe normaalsem. Saad selle, mida tellinud oled. Ja süüa saad ka ohtralt,
kui ainult raha maksad
(naerab).

Milline lennufirma paistab positiivselt silma mugavuste ja muuga?

Kui räägime mugavusest, siis Lufthansa, aga nemad lendavad minu jaoks teises suunas – mina põhja, nemad meie mõistes lõunasse.

Kui üle ookeani lennata, siis ikka KLMi ja Lufthansaga. Ma olen nõus kõike tegema, et nende kahe peale saada.

Mida oled aga nõus tegema, et äriklassis lennata?
Seda ei lubata meile kontsernis juba põhimõtteliselt.

Üle ookeani lende võis veel mõned aastad tagasi teha äriklassis, aga nüüd on parim, mida suudan välja rääkida ja mida kõrgelt hindan, economy extra klass, kus istmevahe on suurem ja toolil saab jalad üles tõsta, mis on minu jaoks oluline. Üle ookeani lendame pigem harva ja siis arvestame, et jõuaks nädalavahetusel kohale, et ajavahega kohaneda. Kui esmaspäeval algab koosolek, püüan laupäevaks kohale jõuda.

Kus ma vaba aja veedan, on minu enda otsustada ja mu enda kulu. Olen vahel vahetanud hotelle oma raha eest, et olla lahedamas asukohas, kust saab kiiremini linna ja linnast ära.
Oma erareisidel olen nõus ostma ka economy extra’t üle ookeani lendudel.

Kontsern näeb ette, mis klassis reisida ja kus ööbida. Mis on teile endale majutuskoha puhul kõige olulisem kriteerium?
Mul on väga erinevad kriteeriumid era- ja ärireisijana. Ärireisijana on oluline, et lennujaamast hotelli saaks valutult. See sõltub ka sellest, kus ürituse asukoht on. Peamine on, et pole vaja veeta tohutult palju aega, et liikuda lennujaamast hotelli või hotellist kohtumisele.

Hotellide puhul eelistan vältida üllatusi. Olen paadunud Radissonifänn! Visatakse küll nalja, et see on nii bland, nii tavaline. Ma võin ekstreemsusi ja elamusi otsida oma vaba aja reisidel – kas sihtkohas üldse on hotell olemas, mis seal ees ootab, mitu inimest veel toas on. Aga Radissonis, sõltumata selle asukohast, tean, mida saan. Tean, millised standardid on täidetud. Mul pole ebameeldivaid üllatusi, et midagi on puudu või üle või keegi mängib akna taga viiulit või kõrvaltoas asub diskoklubi. Lähen kohale, astun tuppa, vahepeal unustan isegi,
millises Radissonis ma nüüd olen.

Mul on välja kujunenud lemmik-Radissonid. Mulle väga meeldib Oslo Radisson raudteejaama kõrval –neil on kõige mugavamad voodid
maailmas. Olen alati mõelnud, miks hotellid ei võiks reklaamida voodeid, patju ja tekke, mis neil seal on. Kui oled kõigega ülirahul võiks kõrval olla nimekiri, et by the way, kui soovite saada sellist madratsit, on meie koostööpartner valmis seda niisuguse raha eest müüma (naerab). Teine Radisson, mis mulle väga meeldib, on Riias Elizabete.

Kokkuvõttes eelistan tuntud ja turvalist ketti, kus ma tean, et minuga arvestatakse. Olen Radissoni lojaalsusprogrammi eliitstaatuses ja iga kord, kui kohale jõuan, on toas käsitsi kirjutatud pühendus, et mind oodatakse tagasi. See on armas! Ja samas ei pea ma muretsema, kas minu toas on liftišaht või on kogu hotell välja müüdud.

Oluline on loomulikult ka hommikusöök.
Kohvile ma väga ei looda. Kohvi vallas on vähesed hotellid Skandinaavias astunud sammu edasi, kuid sööma pääsemine peaks käima kiiresti, et ei peaks ootama järjekorras.

Küsimus on tihti harjumustes. SASiga olen harjunud ja mul oli kahju, kui SASi ja Estonian Airi koostöö lõppes. Mul meeldib nende juures kõik: nende mobiiliäpp, see, kuidas saad nende lende valida, broneerida, kombineerida.

Eelistan ka hotelle, kus pole vannitoas üks dosaator seina peal, mis lahendab kõik sinu probleemid: šampoon, palsam, dušigeel, ja see
lõhnab nagu dekolonn Saša. Ma saan aru, et see on keskkonnasõbralik, aga hotellid võiksid mõelda sellele, et geel oleks lõhnatu. Kui sellise universaalse asjaga end pesed, arvatakse, et oled äsja habet ajanud (naerab).

Milliseid elamusi on ärireisid teile
veel pakkunud?

Üks selline reis valdkonnast „ei ole võimalik, et asjad nii halvasti lähevad“ oli Kanadas. Mind võeti Montrealis koos kontserni juhtkonnaga
kaasa jaamu külastama, milleks lendasime Quebeci piirkonda. Meid majutati öö enne varajast lendu lennujaama kõrvale hotelli. Mõistsin kohe, et tol ööl saan osa kõikide lendude õhkutõusmistest ja maandumistest.


Hotellituppa jõudes sain veel kord aru, et olen „võitnud“: keset minu tuba oli liftišaht. Ehk kõik liftid sõitsid mu toast läbi.

Kui ma lõpuks kell kaks öösel sõba silmale sain, ärkasin selle peale, et kogu maja värises. Selgus, et minu akna alt läheb läbi raudtee, mida ma pimedas ei näinud, ja et ka kaubavedu lennujaamast rongiga käis minu akna alt mööda (naerab). Siis ma juba naersin, sest sain aru, et ei ole vahet, üks öö ees või taga. See oli üks kõige huvitavam kogemus teisest äärmusest.

Milliseid transpordivahendeid
ärireisil eelistate?

Sõidan nii palju kui võimalik lennujaama
rongidega, ka metrooga. Takso võtan siis, kui alternatiivi pole. Äärmisel juhul lähen bussiga. Kokkuvõttes – ühiskondlik transport, niipalju kui võimalik.

Millistel juhtudel otsustate autorendi
kasuks?

Auto oleme rentinud, kui külastame teistes äriüksustes ka teenindusjaamu. Mu viimane mälestus on Iirimaalt. Olles seal ühe korra sõitnud manuaalkäiguskastiga, soovitan kõikidele Iirimaal ja Inglismaal võtta automaatkäigukastiga auto – maksad küll rohkem, aga hoiad kokku oma närvikavas.
Vähemalt ei pea hakkama õppima vasaku käega käike vahetama, vaid tegeled sellega, et oleksid õiges suunavööndis. Ka autorendi puhul eelistan alati klassikalisi, tuntud firmasid. Mu lemmik on Sixt: hinna-kvaliteedi suhe on neil väga hea.

Nii hotelli kui ka autorendi puhul on
teile seega oluline tuntud bränd?

Jah!

Kuidas suhtub kontsern Airbnb’sse,
kodumajutusse?

See ei ole kontsernis aktsepteeritud.

Kui palju on ärireisiga võimalik ühendada muud (nn bleisure – äri + vaba aja veetmine)?
Kui tulevad ette kaugreisid, teeme ikka bleisure’it. On mõttetu minna kolmeks päevaks näiteks Chicagosse.
Korra aastas on meil vice president’ide miiting, mis tähendab, et üle Kanada, uSA ja Euroopa tulevad äriüksuste juhid kokku, programm on väga pingeline. Ameeriklased alustavad programme seitsme-poole kaheksa ajal hommikul. Ametlik osa pole suur fun, aga pärastlõunal pakutakse meelelahutust.
Kõigile neile reisidele olen kohale läinud kolm-neli päeva varem. Elu elamus meenub New Orleansist. Ma ei tea, kas ma ise oleks sinna läinud, aga kohapeal kogesin pöörast vaibi.
Juba siis, kui lennuk hakkab maanduma,
tuleb ihus teine tunne peale. Kõik on laid back: õhustik, inimesed.
Kindlasti on see üks koht, kus ma olin rahul, et mõned päevad varem läksin, et mitte üksnes ajavahega harjuda, vaid ka keskkonnast osa saada

KAI REALO SOOVITAB:
MUUDA REIS MUGAVAKS
:

• Väldin kihilist riiietust, pandlaid muid vidinaid, et turvaväravatest kiiresti läbi pääseda. Mõtlen läbi ka jalanõud, et oleks kerge neid jalast võtta. See on oluline, kui tuleb varahommikul kuus korda turvaväravaid läbida.

• Eelistan kõvakattega kohvreid, mida pole võimalik „surnuks“ visata. Kui võimalik, tuleks vedelikekotike panna sahtlisse, kust seda saab turvakontrolliks kiiresti välja võtta.

• Vee ostan lennujaamast, müslibatoonid ja pähklid aitavad eemal hoida suurt näljatunnet.

• niisutav kreem ja huulepalsam aitavad vältida lennukiõhus tekkivat kuivust.

• Teen palju eeltööd sihtkoha kohta ja olen valmis mugavuse eest kas rohkem maksma või pingutama.

KAI REALO SOOVITUSED ÄRIREISIKS:

  1. Vali lennukis istekoht reas 7–9, seal raputab kõige vähem. Iste vahekäigu poolel kindlustab, et kõrvalistujate ülekaal ja muud eripärad jätavad sulle mõningast liikumisruumi.
  2. Pardaleminekul tasub olla eespool. Kui lähed lennukile viimaste seas, ei pruugi sa saada kohvrit panna oma istme kohale, kuna kõik kapid on juba täidetud. Kui kohver sinust lahutatakse, tuleb oodata kõigi väljumise järel, et see kuskilt tagaridadest kätte saada.
  3. Väldi ümberistumisi Ameerikas. Passikontrollid võtavad aega tunde.
  4. Varu telefoni lennufi rmade rakendused. Sinna võid laadida pardakaardi ning sealt saad infot väravate kohta ja muud lisateavet. Mul on telefonis üle 20 rakenduse ja need on mind säästnud mitmetest probleemidest.
  5. usalda kindlaid kaubamärke, eksperimenteerimine jäägu erareisideks.


Tekst: Pamela Maran I Fotod: Sergei Zjuganov 05. mai, 2020